ITSPEA IT-blogi

Selle nädala blogiteema raames on tarvis tuua üks positiivne ja üks negatiivne näide kasutatavusest veebis. Keskenduksin eelkõige rakenduse/teenuse kasutamisest saadavale rahulolule ehk siis sellele, kui meeldiv on kasutuskogemus. Positiivse näitena kerkis kohe esile Google Photos. Alates kasutamise algusest saati ei ole mul selle kasutamisega ühtegi probleemi olnud. Kui välja arvata tasuta mahu täitumine mingi ajaperioodi tagant. Varasemalt tegelesin ka ebatähtsate failide kustutamisega, kuid eelmisel aastal otsustasin, et  mahu juurde ostmine on väga mõistlik otsus. Arvestades seda, kui palju mahtu juurde saab ja kui palju vaba aega jääb mul üle, mis muidu kulus, et kustutada ebaolulisi pilte ja videoklippe. Tegemist on Google One teenusega ja vaadates praegust hinnakirja , on näha, et 100GB mahtu maksab 19.99€. Paraku on see iga-aastane makse, mitte ühekordne ost. Maht on jagatud Google Drive'i, Google Photos' ja Gmaili vahel. Eelkõige meeldib mulle Goo...

Arvustus kirjutisest How To Become A Hacker , autor Eric S. Raymond. 1 Lugesin Kaido Kikkase tõlget, mis on kättesaadav järgnevalt leheküljelt: https://www.kakupesa.net/hacker/ . 2 Tegu on põneva ja lihtsa lugemisega. Kirjutise alguses selgitab autor, mis vahe on  häkkeritel ja kräkkeritel. Häkkerid nimelt loovad asju ja kräkkerid on need, kes lõhuvad (näiteks arvutite süsteemidesse sissemurdmine). Autori hinnangul on need häkkerid teiste poolt kõige rohkem hinnatud, kes oma loomingut vabalt teistega jagavad, et teised saaksid häid lahendusi uuesti kasutada järgmiste probleemide lahendamisel. Samuti ei tohiks häkkerid teha igavat ja nüri tsüklilist tööd, sest siis ei kasuta nad oma potentsiaali probleemide lahendamisel. Edasi kirjeldab autor detailideni, kuidas saada heaks häkkeriks. Nõustun autoriga, et sõnal "häkker" on tõesti meedia tõttu olnud paha kõla. Kuna meedia kasutab seda sõna hoopis kräkkeritest uudiste edastamisel. Paljud peavad häkkeriteks ka neid, kes tarkvara...

Professionaalsus on minu hinnangul oskus teha oma tööd tipptasemel ehk siis töö on tehtud korrektselt, selle tegemiseks kulub minimaalne aeg ja resurss, mis vähegi võimalik. See tähendab, et kui inimene on professionaal, siis oma töö tegemisel ei ole tal tarvis pikalt mõelda, kuidas antud töö kõige paremini lahendada ja ta on suuteline selle lahenduse ka väga edukalt ellu viima.  Selleks, et professionaali tasemel jõuda, on tarvis esiteks õppida selgeks eriala, millel tööd hakkad tegema ja teiseks omanda palju töötunde kogemust antud erialal töötades.  Veelgi lisab väärtust see, kui kogemused on omandatud erinevate tööandjate juures või võimalikult erinevates tingimustes tööülesandeid lahendades. Just kogemused erinevate probleemide lahendamisel ja omandatud lisaoskused on need, mis viivad töö tegemise professionaalsele tasemele.  "Käsitöölise" taseme all mõistan tööd, kelle tegija on iseseisvalt antud töö selgeks õppinud ja ei oma veel eriti palju kogemust antud valdkonn...

 Copyright ehk autoriõigused on olemas selleks, et kaitsta töö autoreid selle eest, et nende tööd ilma loata ei saaks kopeerida ega edasi müüa. Copyleft seevastu lubab tarkvara või dokumentatsiooni muutmist ja  levitamist tingimusel, et ka muudetud versioonid jäävad vabaks kasutamiseks. [1] Copyleft' i võib jaotada järgnevalt:  - väga tugev copyleft ehk AGPL - selle variandi puhul, on nõutud, et lähtekood on täies ulatuses kättesaadav. Sobib valikuks arendajatele, kes soovivad tagada, et kõik järgnevad muudatused oleksid kättesaadavad. Miinuseks see, et siis ei saa tulevikus loodud toodet oma tootena kellelegi müüa. Kasutusel näiteks MongoDB puhul. [2] - tugev copyleft - GNU GPL on üks populaarseimatest avatud lähtekoodi litsentsidest, võrreldes eelmisega ei ole nii range ja lubab ka loodud toodet müüa. Kuid see, kes ostab, võib edasi jagada jällegi tasuta. Litsentsi järgi ei pea muudetud koodi jagama, kui see on muudetud enda tarbeks. Koodi peab jagama siis, kui pro...

Rick Falckvinge ja Christian Engströmi teos The Case of Copyright Reform ilmus 2012. aastal. [1] Autorite ettepanek on reformida autoriõigusi nii, et need reguleeriksid ainult kopeerimist ärilistel eesmärkidel ehk siis koopiate jagamine ja autoriõigustega kaitstud teoste kasutamine peaks olema nende silmis seaduslik, kui seda teevad eraisikud tulu saamata.  Kaubandusliku monopoli osas teevad Falckvinge ja Engström ettepaneku muuta see seniselt eluaeg + 70 aasta pikkuselt perioodilt 20 aasta peale. Leian, et 20 aastat ei ole piisavalt pikk periood ja autoriõigusi omav isik võiks ikkagi ise oma eluajal otsustada, kas ta soovib autoriõigusi edasi omada. Hea lahendus oleks 20 aastat ja seejärel, kui autor on veel elus, siis pikendamisvõimalus elu lõpuni. Samas jäävad selle lahenduse puhul autori surma korral kasumi teenimisest välja tema pereliikmed ja sel juhul ei tundugi eluaeg + 70 aastat nii ebasobiva variandina. Olles tutvunud Eesti Autoriõiguste seadusega, siis paragrahv 38 jär...

Virginia Shea raamatu "Netiquette" 6. reegli järgi tuleb jagada internetis oma teadmisi teistega. See tähendab, et kui on jagada infot, millegi kohta, mis teistele võiks kasulik olla, siis tuleks seda ka teha.  Soovitan seda kõigil teha, kes veel ei ole oma teadmisi jaganud ja teha seda alati, kui on aega ja kui leiate küsimuse, millele vastates kedagi aidata saaksite. Julgustuseks võin lisada omast kogemusest, et tagasiside on alati positiivne olnud, kui olen enda kogemusi või teadmisi jaganud. Üks näide, mis praegu meenub, oli siis, kui ühes Facebooki minimalistide grupis (kus enamus liikmeid on välismaalased) küsis üks liige nõudekuivatusresti ja nõude koguse kohta. Nimelt soovis ta teada, millised restid teistel on ja kui palju üldse nõusid kokku on. Ta otsis sellist lahendust kööki, mis paistaks minimalistlik välja, see tähendab, et köögi tasapinnal oleks võimalikult vähe asju, kuid samas mahuks kõik pestud nõud ära. Kuna mu enda kodus (eelmises elukohas) nõudekuivatusr...

Eesmärk on leida ca 8 aastat tagasi koostatud visioonist üks kõige enam ja üks kõige vähem realiseerunud punkt. Kuigi osade punktide puhul võib vaielda, kui palju nad täpselt realiseerunud on või mitte, siis tooksin välja punkti, mis minu hinnangul ei ole realiseerunud: "Tervishoid ja sotsiaalteenused (eriti hoolekanne) on viidud IKT abil uuele kvaliteeditasemele. Need on personaalsed ja ennetavad , tuginev ad tõhusalt toimivale tagatoale ja kaugteenuste osutamisele ." 1 Eesti Geenivaramu andmetel  peaksid esimesed geeniandmetel põhinevad nõuanded jõudma tervishoiusüsteemi aastaks 2023. Mis tähendab, et praegu ei ole tervishoiuteenused veel personaalsed. Biopangaga on liitunud üle 200 000 eestimaalase ehk ligi 20% Eesti täisealisest elanikkonnast. Endal on geeniproov antud ja ootan huviga, kuhu see projekt välja areneb. 2 Kui nüüd vaadelda seda, kas tervishoiuteenused on ennetavad, siis paraku enamus tervishoiust tegeleb endiselt ...