Rick Falkvinge ja Christian Engströmi ettepanekutest (6. nädal)

Rick Falckvinge ja Christian Engströmi teos The Case of Copyright Reform ilmus 2012. aastal. [1] Autorite ettepanek on reformida autoriõigusi nii, et need reguleeriksid ainult kopeerimist ärilistel eesmärkidel ehk siis koopiate jagamine ja autoriõigustega kaitstud teoste kasutamine peaks olema nende silmis seaduslik, kui seda teevad eraisikud tulu saamata. 

Kaubandusliku monopoli osas teevad Falckvinge ja Engström ettepaneku muuta see seniselt eluaeg + 70 aasta pikkuselt perioodilt 20 aasta peale. Leian, et 20 aastat ei ole piisavalt pikk periood ja autoriõigusi omav isik võiks ikkagi ise oma eluajal otsustada, kas ta soovib autoriõigusi edasi omada. Hea lahendus oleks 20 aastat ja seejärel, kui autor on veel elus, siis pikendamisvõimalus elu lõpuni. Samas jäävad selle lahenduse puhul autori surma korral kasumi teenimisest välja tema pereliikmed ja sel juhul ei tundugi eluaeg + 70 aastat nii ebasobiva variandina. Olles tutvunud Eesti Autoriõiguste seadusega, siis paragrahv 38 järgi ongi autoriõigus Eestis kehtiv autori kogu eluaja jooksul ja veel 70 aastat pärast tema surma. Seda kaubandusliku monopoli perioodi lühendamise ettepanekut vähemalt Eestis ei ole kuulda võetud. [2]

Veel soovitavad nad, et uued teosed saaksid automaatselt autoriõiguse 5 aastaks ja kui teose autor soovib seda pikendada, siis enne selle perioodi lõppu peaks ta avalduse esitama, mille esitamine on hiljem avalike õiguste andmebaasidest kontrollitav. See lahendaks nende hinnangul probleemi, et on teos, kuid autor pole leitav ja keegi ka sel juhul ei tohi antud teost kasutada ja levitada. Antud ettepanek tundub väga mõistlik. Kuna autoriõiguste seadus on riigiti erinev, siis tooksin siinkohal näiteks välja, et Eesti Autoriõiguse seaduse järgi autoriõigus teosele tekib teose loomisega ehk siis pole vajalik selle eelnev registreerimine.

Lisaks soovivad nad, et kehtestataks selged reeglid autoriõigustega kaitstud teoste mingite kindlate osade taaskasutamiseks, et näiteks filmitegijad, muusikud ja kunstnikud saaksid nende alusel uusi teoseid luua. Kultuuri arengu seisukohalt asjalik ettepanek, kuid õigused peaksid sel juhul olema kõigile võrdsed ehk siis neid osi võiksid taaskasutada ka tavakodanikud, kes neist uusi teoseid ei loo. Eestis on lubatud teose vaba reprodutseerimine ja tõlkimine isikliku kasutamise eesmärkidel. Samuti on lubatud vaba kasutamine teaduslikel, hariduslikel, informatsioonilistel ja õigusemõistmise eesmärkidel (§18  ja §19 Autoriõiguse seadus).

Kokkuvõtvalt võib öelda, et raamatu autorid on saavutanud oma põhilise eesmärgi, sest koopiate jagamine ja autoriõigustega kaitstud teoste kasutamine on seaduslik, kui seda teevad eraisikud tulu saamata.



Allikad:

1 - http://falkvinge.net/files/2018/03/The_Case_for_Copyright_Reform.pdf

2 - https://www.riigiteataja.ee/akt/104012021020#para1lg2

Comments

Popular posts from this blog

Emotikonid ja ARPAnet (ITSPEA 2. nädal)

Uue meedia mõju traditsioonilisele: suurim negatiivne ja positiivne külg. (Nädal 3)