Posts

Eesti infoühiskonna arengukava 2020 visioonist (4. nädal)

Eesmärk on leida ca 8 aastat tagasi koostatud visioonist üks kõige enam ja üks kõige vähem realiseerunud punkt. Kuigi osade punktide puhul võib vaielda, kui palju nad täpselt realiseerunud on või mitte, siis tooksin välja punkti, mis minu hinnangul ei ole realiseerunud: "Tervishoid ja sotsiaalteenused (eriti hoolekanne) on viidud IKT abil uuele kvaliteeditasemele. Need on personaalsed ja ennetavad , tuginev ad tõhusalt toimivale tagatoale ja kaugteenuste osutamisele ." 1 Eesti Geenivaramu andmetel  peaksid esimesed geeniandmetel põhinevad nõuanded jõudma tervishoiusüsteemi aastaks 2023. Mis tähendab, et praegu ei ole tervishoiuteenused veel personaalsed. Biopangaga on liitunud üle 200 000 eestimaalase ehk ligi 20% Eesti täisealisest elanikkonnast. Endal on geeniproov antud ja ootan huviga, kuhu see projekt välja areneb. 2 Kui nüüd vaadelda seda, kas tervishoiuteenused on ennetavad, siis paraku enamus tervishoiust tegeleb endiselt ...

Uue meedia mõju traditsioonilisele: suurim negatiivne ja positiivne külg. (Nädal 3)

Enne, kui hakata arutama, kuidas uus meedia on traditsioonilist mõjutanud, on mõistlik ära defineerida, mida siis täpsemalt kummagi all mõeldakse. Uue meedia   hulka kuulub igasugune meedia, mis on interneti teel edastatud, näiteks ajaleheartiklid, blogid, taskuhäälingusaated, muusika, veebisaidid, rakendused, emailid.  1 Traditsioonilise ehk vana meedia   all mõeldakse meediat, mis oli olemas enne interneti kasutusele võttu ehk siis ajalehed, raamatud, televisioon, raadio ja kino. 2 Osa uut meediat on ka vana meedia, näiteks ajalehtedes kajastatavad artiklid, mida on samuti võimalik internetis lugeda. Uue meedia tulekuga on hakatud vana meediat vähem tarbima, mis on üks suurimaid negatiivseid külgi. Kuna kõik info on kergesti kättesaadav ka internetist, siis ei ole enam otsest vajadust tellida koju ajalehti, ajakirju või osta raamatuid. Negatiivsed mõjud on avaldunud neile ajalehtede ja ajakirjade tootjatele, kes pole suutnud käia ajaga kaasas j...

Emotikonid ja ARPAnet (ITSPEA 2. nädal)

Emotikonid Emotikonid on pildid, mis koosnevad sümbolitest, näiteks kirjavahemärkidest ja neid kasutatakse konkreetse emotsiooni väljendamiseks tekstisõnumites ja meilides. [1] 1982. aastal tegi arvutiteadlane Scott Fahlman ettepaneku elektroonilistes seadmetes suhtlemisel kasutama hakata lihtsat kirjavahemärkide järjestust - koolon, sidekriips ja sulud. [2] Ta pakkus välja 2 versiooni : 1) :-) - kõikide postituste lõppu, mis on mõeldud huumoriga 2) :-( - kõikide postituste lõppu, mis on mõeldud tõsiselt [3] The Extreme Searcher's Internet Handbook 'i andmetel soovitas esimesena emotikonide kasutamist Kevin McKenzie. Ta on tuntud kui sümboli "mittetõsine" (inglise keeles " tongue in cheek ") esimene kasutaja 1979. aastal. [4] Aja möödudes on emotikonidest saanud omamoodi kunstivorm ja on loodud palju erinevaid emotikone . Olemas on isegi eraldi emotikonid kujutamaks Jim Carrey't või Cindy Crawford'i . Emotikonid on lihtne viis rikastada elektrooni...

Põnevaid leitutisi lähiajaloost

Tamagotchi Tamagotchi on võtmehoidjasuurune käeshoitav digitaalne lemmikloom.  Selle leiutasid jaapanlased Akihiro Yokoi ja Aki Maita, kes said selle eest ka 1997 Nobeli majanduspreemia. Esimesed Tamagotchid tulid müüki novembris 1996. aastal ja 1997. aastal levisid juba üle maailma. Põhimõtteliselt on tegu loomaga, kelle eest tuleb hoolitseda nagu päris lemmiklooma eest: teda tuleb regulaarselt toita, tema väljaheiteid koristada ja temaga mängida ning tal puhata lasta. Instruktsioonid on leitavad siit: https://www.tamatalk.com/IB/topic/116745-tamagotchi-original-instruction-manuals/ Kui looma eest õigesti hoolt kanda, siis areneb ta loomabeebist täiskasvanud loomaks. Kui loomaga piisavalt ei tegele, näiteks kui loom on pikalt söömata, elab oma väljaheidete sees, siis loomake lõpuks sureb.  Mäletan oma lapsepõlvest, et õde andis oma Tamagotchi mulle mõneks ajaks hooldamiseks, kui ta ise kuhugi läks, kus ta ei saanud iga tund loomaga tegeleda. Pärast oli loom surnud ja õde ...